That's what they call passion...
Ma ei ole ikka veel jõudnud otsusele kas jätkata v mitte...sest mul on endal selline tunne , et iga kord kui ma sinna lavale astun siis ma rikun kõik ära , kui mitte enda jaoks , siis kellegi jaoks .Tuigerdan lihtsalt kellegi silmade all , kes mind seal tegelikult näha ei tahaks...ja seda tundsin ma ka sellel viimasel kontserdil , et parem oleks ,kui ma sinna üldse ei läheks...
oehh , ma ei tea, kohe tõesti ei tea...
Keegi võiks tulla ja lihtsalt mulle otse näkku öelda , et ma peaksin lõpparve tegema või kui ma ei tohiks lõpetada , kuigi ma kaldun esimesse varianti uskuma :):S
Mind ausalt on hakanud huvitama , mis minust edasi saama hakkab...kõigest sellest mis mul on ja mis mul oli , kas ma saan selle veel kunagi tagasi , ilmselt mitte aga lootus sureb viimasena , like they say .
Milline olen ma 10 aasta pärast , eii , pigem 5'e... tundub huvitavam.?
Oehh , need õhtused ja pooleöised blogi kirjutamised ei too endaga midagi head , ainult halbu mõtteid...mis ei ole iseenesest kuigi halb ...mulle on hakanud see negatiivsus juba isegi meeldima nagunii on juba kõik minu vastu , et siis minna isegi kõige sellega kaasa...
No comments:
Post a Comment