Seekord täiesti ilma pealkirjata...

Ma ei osanud sinna isegi hetkel ühtegi mõttetera panna , samas ei tahtnud ka , sest ilmselt oleks see olnud midagi mis mind ennast puudutab ja see oleks mu tuju veel rohkem ära rikkunud...

Siit tuleb järjekordselt välja , kui laiks blogija ma olen.Tegelikult isegi ei saaks öelda , et laisk , sest uue posti avan ma iga jumala päev aga kirjutada ma ei suuda.Miski hoiab mind tagasi ja mitte ainult selle suhtes , vaid üleüldse...miski , mis hoiab mind tagasi tegemast neid samu vigu ja alles täna ma mõistsin miks see nii on....
Terve nädalalõpu olin haige + koolitants , mille pildid saate ka kunagi , aga täna ma ei räägi sellest üldse , tujud on teised.
Täna õhtul kui tulin tagasi jalutamast ronisin meie maja lähedal asuva mäe vms otsa .Lihtsalt seisin seal ja mõtlesin kõik otsast peale läbi , kaasa arvatud selle mis mulle oli täna õhtul räägitud , mis mind ilmselt kõige rohkem asjadele uuesti mõtlema pani...ma ei saa enam sellest olukorrast midagi aru .Kas tahta ja edasi püüda ning lõpuks ilmselt ikka kaotajana lõpetada või jättagi see asi sinna paika ja edasi liikuda?Ja nagu viimased korrad on näidanud , siis rääkimine siin kohal ei aita...sest tegelikult , kes olengi mina et lähen talle midagi ette heitma??!?mul ei ole talle mitte mingit õigust midagi öelda , see on tema elu , tema teod ja reeglid...teod , mis teevad haiget .Mis ei tohiks haiget teha , sest nagu mulle hakkab üha enam tunduma on kõik tunded ühepoolsed ja kellelgi ei ole isegi plaanis vastupidist tõestada.Ja ilmselt tulebki sellega leppida ja minna edasi ikka selle sama näoga nagu polekski midagi olnud ja ma polekski midagi tundnud, oskate te ette kujutada kui raskeks see läheb...
Ja tegelikult on mul isegi hea meel , et ma sain kõik selle nv toimunu kohta teada , sest see kõik läheks edasi sama moodi ja lõpuks on minu tunded ikka need , mille peal trambitakse.Ja mis teeb selle asja tegelikult kõige hullemaks on aga see , et mu oma sõbranna...vnoh ma arvasin , et sõbranna kes teadis täpselt kuidas ma tunnen ikka tegi kõik et mulle haiget teha , olgu see siis kiusu , kättemaksu või mille iganes pärast ja nüüd ta on minuga ühes seltskonnas ilma et tunneks süümekaid ega teeks teist nägugi...Sa ise olid see kes tahtis et ma asjad ära klaariks ja nüüd sa teed mulle nii....
Ma ei taha lahti lasta aga ma ei taha nii ka edasi püüda, ma tahaks lihtsalt kõik asjad selgeks rääkida ja ära klaarida ja kui mingi võimalus seal on , siis sellest kinni haarata , aga ilmselt on sedagi palju tahetud.

Ja ürita sa selliste asjade sees positiivseks jääda , ma ei tea enam keda usaldada ja keda mitte.Ilmselt järjekordne nv väljalülitatud...aga eks me siis näe.