Olen täpselt ju see kelleks muutsid sa mind...

" Nii , mis ma nüüd siia siis kirja panen?" on praegu nagu alati mu esimene mõte kui ma selle lingi avan. Kui kuskil jalutades suudan ma kõik mõtted välja mõelda , mis ma kirja tahan panna ...siis nii kui ma sellele lehele sisse login on need justkui peoga pühitud.
Aga ega ma enam ei oskagi väga midagi kirja panna , totally messed up võiks mu kohta praegu öelda, ma ei ole vist oma olekult kunagi nii tuim olnud. Pilk rändab aknast välja ja käimas üks ja see sama vana lugu replay'l juba 10'id kordi...Kui ma peaksin kirjeldama teile oma viimast 2 päeva , siis kolmapäeva kohta võiks ma öelda niipalju , et see oli läbi aegade üks mu emotsionaalsemaid päevi , in a good way :) Koolis sai käidud ainult 2 esimest tundi , kuna ilm oli üle pika aja liiga hea. Jalutasin Monicaga koju , kodus surusin jalga endale üle pika aja tossud , pähe panin päikseprillid, haarasin koera rihma ja riiulilt kaamera ning olingi täielikult valmis seda ilma nautima koos Samanthaga:D Kaamera näpus suundusin suuremale Põlva tiirule :D Kuigi mul puudub igasugune fotograafi käsi otsustasin seda head ilma siiski jäädvustada :DSee jalutuskäik ei läinud küll nii hästi , kui oleks võinud tahta , kuna mu jalg valmistab mulle ikka ja jälle põrguvaluuu :S aga ma ei lasnud sel end heidutada ning mind valdas täielik sisemine rahulolu :D

Kolmapäeva õhtu aga möödus Vanemuise kontserdimajas , Heini Vaikmaa/ Mahavoki ja estuudio järjekordsel super kontserdil. Seekord ma küll ise lavale ei jõudnud kuna tervis mul seda ei lubanud, kuid kõiki neid super inimesi laval koos näha tegemas seda mida nad kõige rohkem armastavad ning naudivad...selle kirjeldamiseks puuduvad lihtsalt sõnad.Ma olen nende üle väga uhke ning mul on väga hea meel , et mul on olemas sellised inimesed! Enamus kontserti möödus ilmselt pisaratega võideldes :)Ja alles nüüd ma mõistsin miks on väga paljud inimesed suutnud mind ümber veenda laulmisega lõpetamast , see on miski mida ma olen teinud terve oma elu , miski mida ma täielikult naudin ning ilma milleta ma ei kujutaks oma elu ette .:)
Neljapäev ehk siis eilne , ei möödunud aga üldse  nii hästi.Hommik algas täiesti okeilt , koolipäev oli ka täiesti talutav.Peale kooli hüppasin oma tüdrukutega restost läbi ning seejärel maandusin Lina tänavas :)laadisin oma unevarusid paari tunniga ning suundusin Delisega tagasi põlvasse, mis iseenesest ei olnud hea mõte kuna see valu mida mu jalg tekitas kergelt tappis mind , kuid kohale ma jõudsin :DTegime hullus omadega kerge Latte ja jäätise ja käisime veel paar kohta läbi :Dning suundusime Delisega tagasi koju:D Sinnani oli kõik täiesti tavaliselt möödunud , kui tappev valu välja arvata :)Õhtu aga muutis mind kuidagi väga tuimaks , sajad mõtted jooksid mööda mu rosinasuurust:D aju ringi :D:DRahu nad mulle igastahes ei andnud.
Üks hetk lihtsalt juhtus midagi , mille tõttu ma olen ühes inimeses väga pettunud...
Ma tean ,et sa saad aru et ma sinust kirjutan. Aga mäletad , kui sa ütlesid mulle kunagi , et sa lööd kõik inimesed maha , kes üritavad mulle haiget teha ...?ja mida tegid sina...ja et sellest veel vähe oleks , ma poleks elus uskunud ,et Sina hakkad mind meie ühiste tuttavate ees maha tegema.
See ei ole see tüdruk , kellega mina üles kasvasin.Täielikult tundmatuseni muutunud , ma ei tunne sind enam.Nüüd on tekkinud see seis , kus ma olen olemas ainult siis kui sa minult midagi vajad, aga ära muretse mu riidekapp jääb sulle alati avatuks , vähemalt saan millegagi kasulik olla ...Ja mul on nii kuradima kahju , ma olen kaotanud oma elust ühe oluliseima inimese!

Eile olid veel keegi kes kuulas , keegi kes mõistis.Eile veel olid keegi ning sind ma usaldasin....