Vahel tundub, et mu elu on täis nostalgiat. Just sellist nagu pärast seda, kui oled vaadanud ära mõne romantilise komöödia või järjekordse osa oma lemmikseriaalist koos oma lemmiknäitlejatega. Tekib tahtmine elada läbi seda ideaalset elu, mis meile ekraanilt vastu peegeldab... Siis aga tundub nagu elu oleks iseenesest paika loksunud. Tunned rõõmu tühistest pisiasjadest, umbes nii nagu mina praegu...
Hoian end eemale hetkel sellest suurest plaanist, mida kõik rõhutavad. Sellest THINK BIG AND SUCCEED olukorrast, mida kõik olulisemaks peavad. Ma mõistan, et ma olen noor ja ambitsioonikas ja valmis "suurteks tegudeks" ja valmis "maailma vallutama" aga ehk mõni teine kord. Mõni järgmine aasta. Pärast mõnda elukogemust.
Praeguseks mulle piisab sellest, mis mu elus on- Esimesed majandusõpingud, uus linn, uued tuttavad, uus keskkond. Mulle täiesti meeldib tegeleda oma asjadega mõtlemata sellele, mis saab 5 või 10 aasta pärast. See on tore, ausalt!