Ei ole olemas ühtegi pilti , sõna võii midagi millega ma saaks kõik selle segaduse ja need tunded siia kirja panna mis mind hetkel valdavad. See laul ... selle teema on küll teine , kuid selle peidetud mõte on siiski hetkel ainus mis seda kirjeldada suudab.
Täielikult fucked up again.
Viimased päevad...ma teadsin , et midagi on valesti , teistmoodi. See suhtumine ei olnud sama .Kuigi väideti vastupidist , siis ma ju teadsin , ma teadsin.
Oma otsustusvõimetusega keerasin kõik sõna otses mõttes perse , aga öeldaksegi ju , et eks ikka omad vitsad peksavad ja nii ongi.Seda on tunda juba.
Kell on hetkel 23:37 on ikka veel 11.september , veel viimaseid minuteid .Maja tagune hoov tundub kuidagi nii huvitav ja paremas käes olev paber muutub ka järjest märjemaks, aknalaual täpselt varvaste kõrval asuv küünal hakkab ka juba ära kustuma, kõlab järjekordse unetu ööna...
Oehh , ma ei oskagi kohe enam midagi peale hakata v öelda... Mulle emme kunagi ütles , et kõik mis juhtub ju see siis oli saatuse poolt nii määratud . Sellega küll on raske leppida , kuid enamasti ei jää muud üle.
No comments:
Post a Comment