Lubasin kaua kaua posti ja järjekordselt olen oma ajaga ummikus, lihtsalt ei leia seda aega teie jaoks.Aga siin ma nüüd jälle olen ja seekord annan endast parima , et kõik mõttes mõlkuv kirja panna.
Kui ma hakkaks siia kirjutama kõigest mis vahepeal toimunud on siis ilmselt ei näeks te siiin ühtegi sõna , sest on asju mille koha peale olen aru saanud , et see pole enam seda väärt , väärt seda , et ma piinaks ennast lihtsalt taga nutmisega või kahetsemisega...bitch please , saan hakkama ja uskuge mind ma tunnen ennast suurepäraselt , lihtsalt super hästii !! Nii on ja keegi ei saa minult seda tunnet ära võtta....aga samas on ka asju mida lihtsalt ei ole vaja kirjutada , vnoh olgem ausad ega ma ei mäletagi suurt midagi.
Aga nüüd lähiajal on tulemas päris kiired ajad...homme kavatsen teha ühe tiiru rattaga kuskil metsas vms , sest mul joosta ei lubata , kolmapäeval kiidjärvele , neljapäeval...hmm...mdeaagi veel , ilmselt vaba õhtu , reede on sisustatud enamasti vene keelega ja õhtul koertega metsas , nv möödub ilmselt nagu iga nv , esmaspäeval Anderi sünnipäevale , teisipäeval krossile ja kolmapäeval tartusse arstile jälle ja nii see aeg lendab...
Sattusin täiesti juhuslikult weheartit'is selle pildi peale.
Ja ma ei jõua seda aega ära oodata , kus ma võin täieliku südamerahuga võtta kotist välja oma jooksukad need endale jalga lükata , kõrvaklapid kõrva toppida ja lihtsalt joosta. Iga kord kui ma enda tuppa astun ja näen neid tosse seal toa nurgas , tekib selline kiusatus need lihtsalt võtta ja minna, kuid samas ma tean ka mis see võib endaga kaasa tuua , aga nagu öeldakse pain is temporary , quitting is forever...aga ma ei anna alla, olgugi et ma seda veel praegu teha ei saa , siiis varsti varsti...olen ma taas oma tossudes nendel tänavatel :)i promise!!!
Aga ma ei oskagi muud teile öelda , lihtsalt olge ja nautige!Ja ainult natuke üle kuu veel...;)Tsauhh!
No comments:
Post a Comment