If we give a little love , we can change the world.
Täpselt sellised sõnad käivad hetkel taustaks lisaks p!nk'i Try'le :D
Käisin täna looduses , tegin paar klõpsu . :) ja ma tean , et ma ei ole mingisugune fotograaf ja mu pildid ei ole tasemel ega midagi , aga ma teen seda vahest ainult oma lõbuks ja lisan teile ka .Ärge siis kisa tõstke :D
Käisime Karmeniga ka uue "moemaailma "avamisel , mis tegelt näeb väga fäänsi välja :Dmulle meeldib.
Aga tänane õhtu...
sisutihe, ZUMBA! jms
nüüd vaikselt naeran siin omaette .:D
Ma raiskasin ära oma elust kohutavalt pika aja lihtsalt inimese peale , kes ...hmm , mdeaagi ei oskagi seda kuidagi lõpetada. Aga pettumus ikka :Dmingil määral.
Ja kohutavalt põnevad on need tänapäeva noored... öeldes lause " jätame selle asja omavahele " minu teada mõeldakse ka , et teema on lukus ja kõik ! Aga näed , ei :D:D:D:D räägime veel 10le inimesele ja siis loodame , et see kuskilt välja ei tule :) Ägedad inimesed olete ikka küll .Eriti sina brünett seal teisel pool linna piiri :D:D
aa ja siis see avastus!et kellelegi midagi rääkida ei tohi... prshhh , :Dhhaha :D:D enne mõtle mis korraldama hakkad , siis ei pea pärast vähemalt pead murdma selliste asjade pärast . Aga vigadest ju õpitakse , nii mina , sina , nemad ja kõik teie ka seal teisel pool ekraane!
Tegelikkuses mul on väga paljudest asjadest & praegustest olukordadest väga kahju , et need just nii on ... AGA KUI ELU ON SELLISED KAARDID KÄTTE MÄNGINUD!
Vabandust kui väga segane post tuli , mida ta tuli ma tean :D aga lihtsalt ma olen oma mõtetega nii sassis, ei tea enam keda uskuda, keda usaldada , mida kellest arvata aga küll aeg näitab :)
Thursday, October 18, 2012
Wednesday, October 17, 2012
that's who i am , love it or leave...

Nii palju tahaks tegelikult kirja panna , aga kui kirjutama hakata siis saab aru , et seda ei saa sõnadesse panna ja kui saabki siis see võtab aega ja on üpriski raske .
Homsega hakkab siis nädal pausi , natuke võimalust eemal olla. Vb lähen külastan vanaema , üritan võimalikult palju eemal olla , vb mitte .. pole veel otsustanud.
Laupäeval võtame Maarjaga igastahes aja maha ja naudime seda meelemürki , mida need pudelid meile pakuvad.:)
Aga tegelikult ma ei tahtnud täna üldse nostalgitsema hakata. Mõtlesin siia lihtsalt mõne pildi panna , mis mulle arvutisügavustes ringi kolades silma jäid.
Ja selle lihtsalt pidi lisama , sest see on nii õnnestunud ja see väike laps on ka ülimalt armas ! :)
Ja selle kõigega meenubki see , et täna istudes Doraga koolide laialilöömisega seotud infotunnis vms , kuidas keegi seda nimetada tahab, hakkas mulle seal kõrva see , et Pelisaar nimetas seal mitmeidki aastaarve kaasa arvatud ka meie sünniaastad ja veidi vanemate , samuti nooremate omasid ja vihjas justkui sellele , et 5 aasta pärast peaks olema meie need , kes hakkavad meie koolide püsimise nimel vaeva nägema ja lapsi vorpima. Kui praegu on sündivus 100 , siis 5 aasta pärast on see enamvähem 48 , vähemalt prognoosi kohaselt ja kas siis ikka on vaja seda kogu suurt haridusreformi , mis lõhuks kõik meie linna traditsioonid jms.? Mina isiklikult ei näe ennast tulevikus oma last Põlvasse kooli viimas , see tundub justkui olevat viimane koht. Ja kui kogu Põlva linn vihjab nüüd nagu sellele , et me peaks jääma ja püsima , siis arvestades praeguseid olukordi enamus noori siiski läheb siit ära ja nii muutub see sündivus veel väiksemaks ja Põlva elanikud surevadki välja !
Aga las see nüüd olla , sest lapsi ei kavatse mina veel niipea saama hakata .Elu on selleks liiga dramaatiline.
Yeap! Deal with it :)
Tegelikult on olukord päris keeruline ja raske , aga ma näen vaeva ja kõik läheb nii nagu peab .Olgu see siis ühte või teistpidi , mul ei jää muud üle kui võidelda või alla anda. Aga oma elu osas ma alla ei anna ja võitlen siiski oma nägemuste poole , mis on isegi viimase paari päeva jooksul muutunud.
Ja kui pool aastat tagasi kuskil võis lugeda , et suitsupääsuke on see esimene tatoveering, mis mu keha kaunistama hakkab , siis see arvamus muutus .Esimesena hakkab mind kaunistama , siiski üks lause... Mis , kus ja kuidas ,seda näeb 7 kuu pärast aga mõte on iseenesest muutunud ja see iseloomustab mu olemust ja hoiakut täpselt nii nagu see on . :)
Ja justkui kummitab nüüd see #PT :) Kõigil on aega veel , kõigil on aega veel...
No loodame , et on ja võtame asja rahulikult , küll kõik sujub !
A , ei saa seda ka märkimata jätta , et sparta on valmis(Y) niiet valmistage ennast ette !Koolitants tuleb wayyyy too awesome :)
Monday, October 15, 2012
Paar päeva tagasi mõne sõbrannaga rääkides tundus , et kõik võib veel muutuda kui ainult vaeva näha ja see aitas jubedalt kaasa . Kõik tundus võimalik , käeulatuses...
Tänasega võiks öelda , et ma olen täielikult murdumise äärel. Kui rebida ära veel üks kild kõigest sellest , siis olekski kõik ja ma lihtsalt murdukski. Ja ma olen päris kindel , et seal teisel pool ekraane on päris palju inimesi kes just seda ootavadki , seda kukkumist .Seda , et ma need kaks kätt üles tõstaks ja alla annaks ...aga ma ei anna , ma ei tohi anda .I'm not a fighter but i will fight for what i love ...
Kui elu on sellised kaardid kätte mänginud... ei nii see ei lähe seekord , ma võtan need kaardid ja pööran ümber just nii nagu nad olema peaks, sest tuhkatriinu ei jäänud ka ilma kingata ,ta sai kinga tagasi lihtsalt koos ilusa printsiga :)
Miski siin elus ei ole püsiv ja seda tõestab ka minu pidevalt muutuvuses olev suhtlusringkond aga üllataval kombel olen ma leidnud tee tagasi nende inimeste juurde , kes mulle kunagi kõige olulisemad olid ja nüüd ma saan tõesti aru kui olulist rolli nad mu elus mängivad. Sõbrad muutuvad , tõelised jäävad ja just neid valesid sõpru ongi vaja et saada aru kes õiged on ja püsivad. Nüüd hakkab lõpuks see õige ringkond kuidagi välja kujunema ja kui vaielda , et miski pole püsiv , siis ühes asjas ma siiski võiks vastu vaielda ja see ei kao.
Tehes vigu me õpime ja ma loodan , et neist kõigist vigadest mis ma teinud olen on mulle ikka midagi külge ka jäänud, sest neid ma uuesti korrata ei tahaks . On neid mis rohkem haiget teevad ja on neid mis vähem , aga üks nendest on kõige valusam ja ma loodan , et see jääb ka ainsaks.
Peale kõike seda mis viimasel ajal läbi on elatud on üpriski naljakas mõelda , kui lähedaseks ma emmega saanud olen .Ta mõistab...
Näiteks astus enne tuppa , sisse ja nii kui ta seda pisaratelaviini nägi küsis mis ta nimi on .Kui olin nime ära öelnud , mõtlesin , et kuidas ta küll teadis aga selle peale kutsus ta mind aind lambaks :) Ja ütles , et see inimene peab ikka eriliselt halva taibuga olema , kui ei suuda teatud asjadest mööda vaadata ja tüdruku väärtust üles leida , mille peale ma ainult vastasin , et väärtust ei ole , pole midagi üles leida.Selle peale ta võttis mu laualt mu uue bioloogia ja geograafia raudwara raamatu ja lõi mind sellega vastu õlga, küsis , et kas oli valus ?Loomulikult oli valus ja seda ma talle ka ütlesin , mille peale ta ainult vastas , et väärtusetu oleks ma vaid siis kui ma oleks tundetu aga näed tunded on olemas järelikult väga väärt tüldruk ja , et küll see inimene ka sellest aru saab olenemata sellest kui pingeline olukord hetkel on .
Mille peale ma muidugi veel rohkem nutma hakkasin , sest see oli armas kuigi valus :)
Ja ma loodan , et kõik laheneb.
Järjekordne nostalgitsev blogipost , aga selline ma juba kord olen.
Olge tublid , teie S.
Tänasega võiks öelda , et ma olen täielikult murdumise äärel. Kui rebida ära veel üks kild kõigest sellest , siis olekski kõik ja ma lihtsalt murdukski. Ja ma olen päris kindel , et seal teisel pool ekraane on päris palju inimesi kes just seda ootavadki , seda kukkumist .Seda , et ma need kaks kätt üles tõstaks ja alla annaks ...aga ma ei anna , ma ei tohi anda .I'm not a fighter but i will fight for what i love ...
Kui elu on sellised kaardid kätte mänginud... ei nii see ei lähe seekord , ma võtan need kaardid ja pööran ümber just nii nagu nad olema peaks, sest tuhkatriinu ei jäänud ka ilma kingata ,ta sai kinga tagasi lihtsalt koos ilusa printsiga :)
Miski siin elus ei ole püsiv ja seda tõestab ka minu pidevalt muutuvuses olev suhtlusringkond aga üllataval kombel olen ma leidnud tee tagasi nende inimeste juurde , kes mulle kunagi kõige olulisemad olid ja nüüd ma saan tõesti aru kui olulist rolli nad mu elus mängivad. Sõbrad muutuvad , tõelised jäävad ja just neid valesid sõpru ongi vaja et saada aru kes õiged on ja püsivad. Nüüd hakkab lõpuks see õige ringkond kuidagi välja kujunema ja kui vaielda , et miski pole püsiv , siis ühes asjas ma siiski võiks vastu vaielda ja see ei kao.
Tehes vigu me õpime ja ma loodan , et neist kõigist vigadest mis ma teinud olen on mulle ikka midagi külge ka jäänud, sest neid ma uuesti korrata ei tahaks . On neid mis rohkem haiget teevad ja on neid mis vähem , aga üks nendest on kõige valusam ja ma loodan , et see jääb ka ainsaks.
Peale kõike seda mis viimasel ajal läbi on elatud on üpriski naljakas mõelda , kui lähedaseks ma emmega saanud olen .Ta mõistab...
Näiteks astus enne tuppa , sisse ja nii kui ta seda pisaratelaviini nägi küsis mis ta nimi on .Kui olin nime ära öelnud , mõtlesin , et kuidas ta küll teadis aga selle peale kutsus ta mind aind lambaks :) Ja ütles , et see inimene peab ikka eriliselt halva taibuga olema , kui ei suuda teatud asjadest mööda vaadata ja tüdruku väärtust üles leida , mille peale ma ainult vastasin , et väärtust ei ole , pole midagi üles leida.Selle peale ta võttis mu laualt mu uue bioloogia ja geograafia raudwara raamatu ja lõi mind sellega vastu õlga, küsis , et kas oli valus ?Loomulikult oli valus ja seda ma talle ka ütlesin , mille peale ta ainult vastas , et väärtusetu oleks ma vaid siis kui ma oleks tundetu aga näed tunded on olemas järelikult väga väärt tüldruk ja , et küll see inimene ka sellest aru saab olenemata sellest kui pingeline olukord hetkel on .
Mille peale ma muidugi veel rohkem nutma hakkasin , sest see oli armas kuigi valus :)
Ja ma loodan , et kõik laheneb.
Järjekordne nostalgitsev blogipost , aga selline ma juba kord olen.
Olge tublid , teie S.
Subscribe to:
Posts (Atom)